Maimztet: muusika, mis puudutab, annab märku kirest!

Ehedat omaloomingut viljelev ansambel Maimztet, kes astub Ideejazzi lavale 1. novembril Tartu Uues Teatris, koosneb neljast südist noorest ERMO (ehk Elleri rütmimuusika osakonna) taustaga muusikust, kelle looming rõõmustas kuulajate kõrvu ja südameid juba eelmisel festivalil. Kolmega neist – Maimu Jõgeda, Karl Madis Pennar ja Lauri Kadalipp – vestles Ideejazzi reporter Kristofer Soop.

Maimztet / foto Helen Västrik

Maimztet / foto Helen Västrik

Olite eelmise aasta Ideejazzil suurüllatajad lisaprogrammis, sellel aastal astute üles festivali suurel laval Tartu Uues Teatris. Mis tunne on, olete valmis?

Maimu: Jaa, oleme täiesti valmis. Tegelikult on see ikka väga suur kompliment, et meid põhikavva võeti. Ega me ei osanud eelmisel aastal üldse oodatagi, et see kõik selliselt lõppeb ja meid niiviisi vastu võetakse.

Kas see andis Teile indu ja enesekindlust juurde?

Maimu: See andis pigem just inspiratsiooni (Lauri kinnitab arvamust). Saime juba tegelikult suve alguses teada, et Ideejazzil tuleb nii vastutusrikkal hetkel lavale astuda ning tegime Viljandis, Lauri maakodus, väikese laagri, kus mängisime kõik koos muusikat ja tegime uusi lugusid. Enam ei olegi kõik lood minu tehtud, palju oleme koos komponeeritud.

Lauri: Jaa see on väga mahe maakoht, kus laagerdasime.

Maimu Jõgeda / foto Kalev Ints

Maimu Jõgeda / foto Kalev Ints

Kuidas Te oma muusika kokku kirjutate, kas igaüks toob proovi mõne loohakatise või kooruvad palad koos jämmides? 

Lauri: Leppisime kokku, et igaüks peab laagrisse kaasa võtma kaks isetehtud lugu. Seetõttu läksid mõned neist ehk isegi natuke teemast välja. Me ikka valime mida kavva võtame – kõik ei sobigi.

Maimu: Meie bassimees Tõnis ütles selle kohta hästi, et Maimztetti tehes on meil kõigil ettekujutus selle muusika kõlast. Seetõttu palad, mis võibolla väljuvad kirjeldatud kujutlusest oleme välja praakinud.

Kas Te oskate enda muusikat stiililiselt klassifitseerida või kuidas Te oma muusikat kirjeldaksite?

Lauri: Meie muusika kohta on öeldud folgi maiguga jazz. Ma ise ütleksin, et see on lihtsalt improvisatsiooniline instrumentaalmuusika. Päris folk ta ei ole ning jazz ka mitte.

Maimu: Tegelikult me ei ürita midagi pushida, teeme seda, mis meil loomulikult välja tuleb. Ei midagi keerulist – Maimztet on saundipõhine, veidike põhjamaine.

Karl Madis: See on hea, mõnus ja lihtne muusika, mis sobib ka neile, kellel ei ole muusikalist haridust.

Lauri: Maailmas on selline termin nagu „easy listening“ muusika, mis on muutunud võibolla veidike halvamaiguliseks, kuna seda seostatakse muuhulgas ka süldimuusikaga. Tegelikult on see lihtsalt muusika, mida on lihtne kuulata, kuid mida ei pruugi olla üldse lihtne mängida.

Maimu, läksid eelmisel aastal Tallinnasse EMTA-sse õppima, bändikaaslased jäid Tartu, kas see on mõjutanud kuidagi ka Maimzteti energiat, esineb võõrandumisnähte? 

Lauri: Ei, seda probleemi ei ole. Maimu käib nädalavahetustel Tartus, siis saame kõik koos väljas käia ja proove teha.

Karl madis Pennar / foto Kalev Ints

Karl Madis Pennar / foto Kalev Ints

Mis on teile muusika tegemise juures oluline, saan aru, et ka prooviruumi väline elu mängib olulist rolli?

Maimu: Tõesti, väga oluline on saada bändikaaslastega ka väljaspool muusikamaailma hästi läbi. Kui häid suhteid ei ole, siis tekib lisapinge, mis pärsib muusikalist vabadust.

Lauri: Mulle meeldib see tunne mis tekib siis, kui saad mingi loo valmis ja see tuli välja nii nagu pidi. See on heaolutunne.

Karl Madis: Väga oluline on see, et kõik saavad kollektiivis teha vabas õhkkonnas seda, mida soovivad ning et see ei oleks peale surutud. Kõik peaksid teineteist aktsepteerima.

Kas proovite mingil moel ka publikule meeldida, pakute meelelahutust?

Lauri: Ei, me teeme puhtalt endale. Kui meile endile meeldib, siis meeldib tõenäoliselt ka teistele.

Maimu, kuidas leidsid enda jaoks akordioni?

Maimu: Minu vend leidis vanavanemate pööningult akordioni ning tahtis seda muusikakoolis õppima asuda. Nii läkski. Kord kuulsin teda harjutamas ning tahtsin ka proovida. Nii ma sattusingi muusikakooli akordionit õppima.

Maimztet Tartu jazzklubi laval / foto: erakogu

Maimztet Tartu jazzklubi laval / foto: erakogu

Kuidas inimesed tõsist akordionimuusikat vastu võtavad? Eks paljudel assotsieerub akordion suuresti suvise jaanipäevaga. 

Maimu: Eks vahel küsitakse jah, et kas tuleb see „Läänemere lained“ ikka ära, kuid ma pole sellesse paati väga sattunud, kuna ma ise ei kuula sellist muusikat. Ma isiklikult arvan, et sa ei saa mängida muusikat mida sa ei kuula. Seda on ette tulnud küll, et imestatakse millist muusikat akordioniga mängida saab.

Mis paneb üht noort inimest täna muusikat tegema, mil on nii palju muid ahvatlusi ja võimalusi?

Lauri: See on sõltuvusttekitav. Kui juba mängid siis avastad üha enam, kui palju on võimalusi ning kõik see tekitab naudingut.

Karl Madis: Sa näed oma arengut ning saad oma iidoleid jäljendada, kõik see kokku on inspireeriv.

Kas saab ka ilma sõltuvuseta?

Lauri: Jah, eks paljud teevad muusikat ka tööna ja raha eest. Sel juhul ei pruugita tehtut nautida.

Maimu: Eks seda ole tegelikult ju kuulda ka. Muusika, mis puudutab, annab märku muusiku kirest.

Te olete kõik õpijanulised noored ja ambitsioonikad muusikud, kuhu te Maimztetiga jõuda tahate, olete sihte seadnud?

Lauri: Ei tahakski mingitele suurtele lavadele tuhandete kuulajate ette, pigem jazz-festivalidele, -klubidesse.

Maimu: Tahaks hullult, et meie muusika saaks kuidagi jäädvustatud ja miks ka mitte minna kuskile Euroopasse.

On teil eeskujusid?

Maimu: Eks meil kõigil ole omad eeskujud, kõik see kokku mõjutabki Maimzteti kõla. Mind isiklikult inspireerib akordion kui pill ise, need piirangud mis tal on. Ma olen ka klaveril improviseerinud, kuid see ei ole sama mis akordionil.

Lauri: Pigem on eeskujuks muusikastiil kui selline, näiteks folk ja akustiline minimalism. Kindlasti mõjutab ka jazz, ega see improvisatsiooniline muusika tühjast kohast tule. Muusikutest vahest Argo Vals, Tsuumi Sound System soomest ning Oleg Pissarenko. Siinkohal ei tahaks üldse pugeda, et festivali korraldaja ja nii, aga tema hetkes muusikafilosoofia mõjub. Maailmamuusikast on jälje jätnud heliloojad Philip Glass ja Steve Reich.

Tõnis Koppel / foto Kalev Ints

Tõnis Koppel / foto Kalev Ints

Karl Madis: No Oleg Pissarenko just selles osas, et võimalikult vähesega palju edasi anda. Tuleb võimalikult vähe, kuid väga õigeid noote valida. Olav Ehala inspireerib just oma harmooniatega.

Kas tekkinud on mingit laadi Oleg Pissarenko koolkond?

Maimu: Eks ta on meile mingi jälje jätnud tõesti.

Lauri: Oleg ei ole mulle küll ühtegi tundi andnud, kuid tema muusika on see, mis mind on mõjutanud ja mida ei ole varem tehtud. 

Mis festivalil saama hakkab? Kuidas tutvustaksite end festivalikülastajale, kes ei ole teist midagi kuulnud?

Maimu: Külastaja ise suurt eeltööd tegema ei pea. Meie muusika võimendab emotsioone.

Lauri: Seda on hea ja lihtne kuulata. Meil on akustiline kollektiiv, kus puudub trummisett, mille asemel kasutame perkussioone. Meil on akustiline kitarr ja bass. Saame muusikat teha ilma elektrita.

Intervjueeris KRISTOFER SOOP

melomaan ja IDeeJazzi reporter

26.10.2014

Foto: Jassu Hertsmann / TJC

Author: IDJ

Share This Post On